Eesti Kaevandus­muuseum

Kohtla-Nõmme põlevkivikaevandus töötas aastatel 1937–2001, seejärel avati selle kaevanduskäikudes maa-alune kaevandusmuuseum. Muuseumi kilomeetripikkusel allmaaretkel saavad külastajad näha kaevurite töö- ja puhkepaiku, lõhkeaineladu, sõita tõelise maa-aluse kaevurirongiga ning tutvuda mitmesuguse maa-aluse tehnika ning kaevandustehnoloogiatega.

1956. aastal ehitatud rikastusvabrik on ehitatud ümber nüüdisaegseks külastuskeskuseks, kus asub kaevanduslinnakut tutvustav ekspositsioon. Külastajaid ootab sõbralik ja kutsuv ruum, millel on alles industriaalne aura. Eesti Kaevandusmuuseumi arhitektuurilahenduse eesmärk oli säilitada võimalikult palju algset keskkonda ja selle atmosfääri. Pääsla oli varem õueala: siin laaditi rikastatud põlevkivi ja aherainet rongidele. Kunagisest ruumisituatsioonist annavad aimu metallist ja betoonist lehtrid lagedes ning vagonett nende all. Uus ekspositsioon paikneb lehtrite vahel ja osaliselt ka sees. Pääsla on kogu kompleksi ainus uus lisandus. Oma klaasseintega distantseerub see ajaloolisest hoonekehandist ning tänu läbipaistvusele säilib ka ajalooline konstruktiivne loogika: betoonist ja tellistest hoone, mis on tõstetud postidele.

Paiga industriaalsest minevikust lähtuva sisearhitektuuri eesmärk oli hoida lisandused minimaalsed. Vanu elemente on taaskasutatud ja uued ruumiobjektid, nagu pingid, letid, kohviku- ja ekspositsiooni­mööbel, on kujundatud lihtsa ja tugevana. Sisekujundus jääb truuks sisule ning hoone üldisele lihtsusele ja funktsionaalsusele.

Alates kolmandast tasandist avaneb külastajatel võimalus kogeda ajaloolist hoonet, selle kõige mõjusamaks osaks on vanad punkrid. Uues ruumiprogrammis on nendest saanud ekspositsiooniruumid ja kinosaal. Punkrite kohal olevas ruumis paiknevad konveierid, mida mööda põlevkivi ja räbu punkritesse suunati. Ajaloolises keskkonnas oleks aeg justkui mitu kümnendit tagasi peatunud. Seal kõneleb ekspositsioon kaevanduse ja selle tööliste lugu.