Haapsalu linnus

  • #Eesti
  • #Haapsalu
  • #avalik
  • #rekonstrueerimine
  • #mälestis
  • #muuseum
  • #linnus
  • #kultuur
  • #näitus
  • #teras

Asukoht

Lossiplats 3, Haapsalu

Pindala

4200 m2

Staatus

Valmis 2019

Tellija

Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Arhitektuur ja sisearhitektuur

LUMIA ja studio ARGUS

Margit Aule, Laura Ojala, Margit Argus ja Elo Liina Kaivo

Maastikuarhitektuur

Kristiina Hellström

Fotod

Tõnu Tunnel ja Vendo Jugapuu

Auhinnad

  • 2021 - Euroopa aasta muuseumi auhind (EMYA) 2021: tunnustus eeskujuliku renoveerimise eest

  • 2020 - Eesti muuseumide aastaauhinnad: muuseumirott kategoorias „Aasta muuseumiarendus 2019”

  • 2019 - Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia 2019

  • 2019 - Muinsuskaitseameti tunnustus kategoorias „Hästi taastatud mälestis”

  • 2017 - Muinsuskaitseameti tunnustus kategoorias „Hea projekt”

Kuni 17. sajandini kasutusel olnud Haapsalu piiskopilinnus rajati 13. sajandil koos Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkirikuga. Üle kolme sajandi varemeis seisnud linnus on üks paremini säilinuid Eestis. Muuseumitööd on selles tehtud alates 1930. aastatest, esimene ekspositsioon valmis aga alles 1996. aastal. Samal perioodil taastati osaliselt ka siseruum.

Muuseum-külastuskeskus hõlmab ruume kahel korrusel. Lisaks ehitasime ajaloolise värava koha peale uue pääslahoone, kus nüüd asuvad muuseumipood, garderoob ja abiruumid. Säilinud müüridele rajati ka uus, vaateplatvormidele viivate treppide ja sildade süsteem. Need kinnituvad müüridele teraskandurite ja konsooltugedega, mille asukohad valiti nii, et need ajaloolist kehandit võimalikult vähe kahjustaksid.

Uues muuseumis on eksponeeritud objekte ja esemeid tegevuseksponaatidena, et pakkuda külastajaile vahetut elamust ja isiklikku suhestumist. Tähtsal kohal on säilinud linnusekehandi arhitektuuri eksponeerimine kui teekond keskaega.

Välisarhitektuuris eristab uusi lisandusi ja laiendusi vanast nende must värv ning valdavalt on nendes materjalina kasutatud metalli. Halli paekivi ja musta metalli kontrast on küll tugev, kuid selges harmoonias. Uutes lisandustes sekundeerib mustale metallile klaas ja kohati ka haljas betoon ning siin-seal lisab lihtsa geomeetrilise lahendusega välimööbel sellesse kooslusse naturaalset puidutooni. Uute osade arhitektuuri iseloomustab ülim lihtsus, et mitte tõmmata endale liigset tähelepanu: eesmärk on olnud selgelt eristuda, kuid seejuures mitte esile tõusta.

Samadest printsiipidest lähtuvad ka sisearhitektuur ning ekspositsiooni kujundus. Pääslahoone interjöör on lihtne ning toetub eelkõige materjalide puhtusele ja kooskõlale: juba nimetatud haljas betoon, klaas ja must metall, vana müüri osas paekivi ning mõnes detailis puit. Ajaloolistes interjöörides on sekkumine olnud vähene: moodsat, ent ajaloolisest inspireeritud vormikeelt toovad interjööridesse eelkõige detailid (uksed jt avatäited, piirded, ekspositsioonimööbel, makrograafika põrandal jms), nende hulk on aga minimaalne ja esile kerkib pigem üldine ruumimõju. Sama esteetikat järgib ka ekspositsiooni kujundus, mis jääb oma õhulisuses pigem ääremärkuse rolli.

„Koostöö arhitektide meeskonnaga oli äärmiselt meeldiv ja konstruktiivne. Arhitektide delikaatne lähenemine andis üle 700 aasta vanusele Haapsalu linnusele uue ja väärika kihistuse, mis ei domineeri ajaloolise kehandi üle, vaid täiendab seda.”

Kaire Tooming

Haapsalu piiskopilinnuse juhataja

Eelmine projekt

Palverännumaja

Järgmine projekt

Postimehe maja