Põltsamaa loss

  • #Eesti
  • #Põltsamaa
  • #avalik
  • #rekonstrueerimine
  • #mälestis
  • #muuseum
  • #kultuur
  • #linnus
Põltsamaa lossiansambel

Asukoht

Lossi 1, Põltsamaa, Eesti

Pindala

8100 m2

Staatus

Valmis 2023

Arhitektuur ja sisearhitektuur

LUMIA ja studio ARGUS

Margit Aule, Birte Böer, Margit Argus, Eliise Harjak ja Elo Liina Kaivo

Maastikuarhitektuur

LUMIA ja studio ARGUS

Ekspositsioon

LUMIA, studio ARGUS ja PULT

Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus)

ARC Projekt

Fotod

Terje Ugandi

Tellija

Põltsamaa Vallavara OÜ

Auhinnad

  • 2023 - Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali peapreemia 2023

  • 2023 - Muinsuskaitseameti aastaauhinna laureaat kategoorias "Aasta tegu"

Rikka ajalooga Põltsamaa loss on üks Eesti suurimaid ja unikaalseimaid arhitektuuriansambleid, mille lugu ulatub tagasi 13. sajandisse, kui ordumeister Otto von Rodensteini juhtimisel rajati Põltsamaa jõe paremale kaldale Mõhu kihelkonda paest ja maakivist kastell. Asukoha valik langes oluliste liikumisteede ristumispunkti, seda ülesannet täidab Põltsamaa tänini. Sajand hiljem ehitati müüri idanurka ruudukujulise põhiplaaniga konvendihoone.

Liivi sõja ajal 16. sajandil sai Põltsamaast Liivimaa kuninga hertsog Magnuse residents. Põltsamaa kindlus oli korduvalt purustatud, ent tärkas 18. sajandi teisel poolel uuele elule, mil major Woldemar Johann von Lauw’ valitsemisajal ehitati sinna suurejooneline rokokoopalee. Põltsamaa loss oli tõeline kultuurielu keskpunkt ning üks vaimupealinnu, kus muuhulgas ilmusid esimesed eesti- ja lätikeelsed ajakirjad. Ühtlasi pani major Lauw püsti portselanimanufaktuuri, mis oli Liivimaal esimene omataoline. Lossi hiilgeaeg kestis kaua. Hävitava löögi sai ansambel 1941. aastal, mil loss ja kirik põlesid.

Imposantset Põltsamaa lossi on alates 1970. aastatest korduvalt korrastatud, kuid suuremahulised taastamistööd valmisid 2023. aasta suve hakul. Tänu neile restaureerimistöödele on taas kasutusele võetud kaks ajaloolist hoonet ning ümber on kujundatud lossi sisehoov.

Mastaapne konvendihoone oli kehvas seisus, kuid siiski oli säilinud osa keskaegseid konstruktsioone. Konvendihoone taastati konserveerival meetodil ning seda on nüüdsest võimalik külastada. Hoone sai täies ulatuses puittalastikule toetuva valtsplekk-katuse, mis on mõjus kaasaegne märk, eristudes hoone ajaloolisest kehandist.

Konvendihoone seitsmekorruselisse torni ehitati sirgjooneline perforeeritud metallpiiretega betoontrepp, mille hele toon on kontrastis algupäraste ehitusmaterjalide maakivi ja punase tellisega. Trepp viib uude terasest tornikuplisse, mis on rajatud ajaloolise kupli eeskujul, markeerides selle kunagist asukohta. Tornikuplis asub vaateplatvorm, kust saab imetleda ümbritsevat lopsakat puistut ning mõõta pilguga Põltsamaa Nigula kiriku torni.

Ringmüüri edelaküljel paiknevast endisest valitsejamajast ehk hilisemast väravahoonest olid tänaseks alles vaid seinamüürid. Rekonstrueerimise käigus muudeti varisemisohtlik hoone kaasaegseks külastuskeskuseks, kus on eksponeeritud Põltsamaa lossi lugu. Moodsa interjööriga maja on igati mugav ja ligipääsetav – seal on lift ning tänapäevased tehnosüsteemid.

Sarnaselt konvendihoonele ning uuele välilavale on ka väravamaja katustatud valtsplekiga, luues ilme terviklikust elustunud arhitektuuriansamblist. Väärikas ajalooline arhitektuur on minimaalsete kaasaegsete sekkumistega ning moodsate detailidega tärganud taas õitsele. Kõik, mis uus, on maitsekalt lihtne, lastes ajalool enda eest kõneleda.

LUMIA uudised

Meediakajastus

Eelmine projekt

Oru villa

Järgmine projekt

Palve­rännu­maja